Ankara Ankara

Eesti ja Türgi diplomaatilised suhted 100

 / 

Eesti ja Türgi diplomaatilised suhted 100Türgi tunnustas Eesti Vabariiki de jure 23. jaanuaril 1924 aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Türgi suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

24.02.1918
Kuulutati välja Eesti Vabariik Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus 23.02.1918. Foto: Pärnu Muuseum
Päästekomitee algatusel koostati Eesti iseseisvusmanifest, mis 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult avalikult ette loeti. Järgmisel päeval, 24. veebruaril 1918 kuulutab Päästekomitee Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks
29.10.1923
Kuulutati välja Türgi Vabariik President Mustafa Kemal Atatürk 1932. aastal. Foto: Vikipeedia
Türgi Vabariigi esimeseks presidendiks valiti Mustafa Kemal Atatürk.
23.01.1924
Türgi tunnustas Eestit de jure Türgi saadiku Nõukogude Liidus kiri Eesti saadikule Moskvas. Foto: Rahvusarhiiv
01.12.1924
Eesti ja Türgi vahelise sõpruslepingu allkirjastamine Eesti ja Türgi vaheline sõprusleping. Foto: Rahvusarhiiv
Eesti ja Türgi saadikud Varssavis Johan Leppik ja Ibrahim Taliy allkirjastasid Eesti ja Türgi vahelise sõpruslepingu
12.03.1928
Eesti ja Türgi kaubandus- ja laevanduskonventsiooni allkirjastamine Eesti-Türgi kaubandus- ja laevanduskonventsiooni esimene ja viimane lehekülg. Foto: Rahvusarhiiv
Eesti saadik Varssavis Otto Strandman ja Türgi välisministeeriumi asekantsler Mehmed Enis allkirjastasid Ankaras kaubandus- ja laevanduskonventsiooni
Märts 1929
Türgi määras Ibrahim Osmani ametisse diplomaatilise esindajana Baltimaades asukohaga Riias Artikkel ajalehest Järva Teataja 09.04.1929
Sealt hakkas ta Türgit esindama ka Eestis. Oma volikirja esitas ta välisminister Jaan Lattikule 11.05.1929.
1929
Eesti avas Istanbulis peakonsulaadi Ernst Veberman. Foto: Rahvusarhiiv
Aupeakonsuliks sai 14.03.1929 Ernst Veberman, kes sai eksekvaaturi 20.08.1929. Peakonsulaat tegutses augustini 1932.
19.09.1935
Esimene Eestis resideeriv Türgi saadik Nuri Batu esitas oma volikirja riigivanem Konstantin Pätsile Türgi saadik Nuri Batu volikirja üleandmine riigivanem Konstantin Pätsile. Vasakult: riigisekretär Karl Terras, saadik Nuri Batu, riigivanem Konstantin Päts, välisministri kt Johan Müller, riigivanema käsunduskindral Gustav Jonson. Seisavad vasakult: riigivanema vanemkäsundusohvitser Herbert Grabbi, välisministeeriumi administratiivosakonna direktor Jaan Mölder, riigivanema nooremkäsundusohvitser Oskar Põder. Foto: Rahvusarhiiv
Oktoobri keskel avati Türgi saatkond Tallinnas aadressil Kentmanni 9.
06.06.1937
Eesti ja Türgi kaubanduskokkuleppe allkirjastamine Kaubanduskokkuleppe ja kliiringlepingu viimane lehekülg. Foto: Rahvusarhiiv
Eesti välisministeeriumi väliskaubandusosakonna direktor Eduard Virgo ja Türgi justiitsminister (asendas välisministrit) Şükrü Saracoğlu allkirjastasid Ankaras Eesti ja Türgi kaubanduskokkuleppe ning pikendasid kliiringlepingut
15.01.1939
Eesti saadik Poolas Johannes Markus määrati Eesti saadikuks Türgis asukohaga Varssavis, hiljem resideeris ta Budapestis Johannes Markus. Foto: välisministeeriumi arhiiv
01.12.1939
Istanbulis avati Eesti peakonsulaat, peakonsuliks sai Richard Jõffert Richard Jõffert. Foto: välisministeeriumi arhiiv
Juuni-august 1940
Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu ENSV delegatsiooni saabumine Moskvast augustis 1940. Balti jaamas korraldatud miitingul esineb Johannes Vares. Foto: Rahvusarhiiv
Eestis teostati 21.06.1940 Punaarmee toel riigipööre. Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu. 08.08.1940 seisuga otsustas Eesti NSV valitsus likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele. 25. augustiks nõuti kõikide Eestis olevate välissaadikute lahkumist.

Türgi ei tunnustanud kunagi Nõukogude okupatsiooni Eestis.
23.10.1991
Diplomaatiliste suhete taastamine Eesti ja Türgi vahel Türgi suursaadik NSV Liidus Volkan Vural ja Eesti välisminister Lennart Meri kirjutavad alla diplomaatiliste suhete taastamise lepingule. Foto: Rahvusarhiiv
07.09.1992
Oma volikirja andis üle Türgi esimene Eesti taasiseseisvumise järgne suursaadik Eestis Rasih Erkan Gezer Türgi suursaadik Eestis Rasih Erkan Gezer. Foto: Rahvusarhiiv
Ta resideeris Vilniuses ja oli ametis kuni 1998. aastani.

Järgmised Türgi suursaadikud Eestis:

  • İlhami Altan Karamanoğlu (1998–2000, resideeris Vilniuses)
  • Ali Nazım Belger (2000–2001, resideeris Vilniuses)
  • Ömer Altuğ (2001–2005)
  • Fatma Şule Soysal (2005–2009)
  • Ayşenur Alpaslan (2009–2013)
  • Ahmet Ülker (2013–2015)
  • Hayriye Kumaşcıoğlu (2015–2020)
  • Süleyman İnan Özyıldız (2020–2022)
  • Başak Türkoğlu (2022– )
07.–08.12.1993
President Lennart Meri riigivisiit Türgi Vabariiki President Lennart Meri ja president Süleyman Demirel sõpruse ja koostöö lepingu sõlmimisel. Foto: Türgi välisministeerium
President Meri kohtus Türgi presidendi Süleyman Demireliga ning riigipead sõlmisid Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise sõpruse ja koostöö lepingu.
19.09.1996
Eesti esimene taasiseseisvumise järgne suursaadik Türgis Sven Jürgenson andis üle oma volikirja Türgi presidendile Süleyman Demirelile Suursaadik Sven Jürgenson üle andmas volikirja president Syleyman Demirelile. Foto: välisministeerium
Suursaadik Jürgenson resideeris Tallinnas ja oli ametis kuni 1998.

Järgmised Eesti suursaadikud Türgis:

  • Andres Tomasberg (1999–2004, resideeris Tallinnas ja Madridis)
  • Märt Volmer (2004–2008)
  • Aivo Orav (2008–2012)
  • Miko Haljas (2012–2016)
  • Marin Mõttus (2016–2019)
  • Annely Kolk (2019–2023)
  • Väino Reinart (2023– )
03.–04.06.1997
Türgi Vabariigi presidendi Süleyman Demireli riigivisiit Eesti Vabariiki President Lennart Meri ja president Süleyman Demirel aukompanii ees Kadriorus. Foto: välisministeeriumi arhiiv
President Demirel kohtus president Lennart Meri, peaminister Mart Siimanni, Riigikogu esimehe Toomas Savi ja Tallinna linnapea Ivi Eenmaaga ning avas Tallinna Pedagoogikaülikooli türgi keele keskuse.
15.–18.10.1998
President Lennart Meri riigivisiit Türgi Vabariiki President Lennart Meri ja president Süleyman Demirel Türgi presidendi residentsis. Foto: välisministeeriumi arhiiv
President Meri kohtus Türgi presidendi Süleyman Demireli ja peaminister Mesut Yilmaziga, pidas loengu Bilkenti Ülikoolis ning tutvus Istanbuliga.
26.02.2001
Ankaras avati Eesti Vabariigi suursaatkond Türgis Eesti suursaatkonna hoone Ankaras, kus alustati tööd 2005. aastal. Foto: välisministeeriumi arhiiv
01.10.2001
Tallinnas avati Türgi Vabariigi suursaatkond Eestis Türgi suursaatkonna hoone Tallinnas. Foto: Vikipeedia
18.–19.04.2002
Türgi Vabariigi presidendi Ahmet Necdet Sezeri riigivisiit Eesti Vabariiki President Ahmet Necdet Sezer ja president Arnold Rüütel koos abikaasadega Kadrioru lossis. Foto: välisministeeriumi arhiiv
President Sezer kohtus president Arnold Rüütli, peaminister Siim Kallase ja Riigikogu esimehe Toomas Saviga ning pidas kõne Concordia Ülikoolis.
2004
Asutati Eesti-Türgi sõprusühing, esimeheks valiti Ali Galip Ilter Galip Ilter võtmas vastu president Toomas Hendrik Ilveselt Maarjamaa Risti Eesti-Türgi suhete edendamise eest. Foto: välisministeeriumi arhiiv
06.–08.09.2005
President Arnold Rüütli riigivisiit Türgi Vabariiki President Ahmet Necdet Sezer ja president Arnold Rüütel koos abikaasadega Türgi presidendi residentsi ees. Foto: välisministeeriumi arhiiv
President Rüütel kohtus Türgi presidendi Ahmet Necdet Sezeri, parlamendi asespiikri Sadik Yakuti ja peaminister Recep Tayyip Erdoğaniga, avas Eesti Vabariigi saatkonna hoone Ankaras ning tutvus Istanbuliga.
24.04.–17.05. 2006
Tallinnas toimusid Türgi suursaatkonna ja Türgi-Eesti-Läti-Leedu Sõprusühingu eestvedamisel Türgi kultuuripäevad Türgi kultuuripäevade plakat
16.03.2008
Eesti suursaatkonna algatusel toimus Türgis esimene Anatoolia suusamaraton, milles osales ka Eesti peaminister Andrus Ansip Peaminister Andrus Ansip Anatoolia suusamaratonil. Foto: Türgi välisministeerium
09.–11.10.2008
Türgi Vabariigi presidendi Abdullah Güli ametlik visiit Eesti Vabariiki President Abdullah Güli ja president Toomas Hendrik Ilvese pressikonverents Kadrioru lossis. Foto: välisministeeriumi arhiiv
President Gül kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu esimehe Ene Ergmaga. Riigipead avasid Tallinnas Türgi-Eesti ärifoorumi ja kahe maa suhteid kajastava näituse Rahvusraamatukogus.
15.–17.04.2010
President Toomas Hendrik Ilvese ametlik visiit Türgi Vabariiki President Toomas Hendrik Ilves ja president Abdullah Gül auvahtkonna ees Ankaras. Foto: Presidendi Kantselei / Reuters
President Ilves kohtus Türgi presidendi Abdullah Güli, peaministri Recep Tayyip Erdoğani ja Türgi Suure Rahvuskogu esimehe Mehmet Ali Şahiniga. Samuti pidas president Ilves loengu Bilkenti Ülikoolis Ankaras. Istanbulis kohtus president Ilves oikumeenilise patriarhi Bartholomeusega.
07.06.2010
Toimus Euroopa kultuuripealinnade Istanbuli (2010) ja Tallinna (2011) koostööna tellitud Arvo Pärdi suurvormi „Aadama itk” maailma esiettekanne Istanbulis Hagia Eirene kirikus. Istanbuli Muusikafestivali elutööauhinna ulatab Arvo Pärdile Türgi president Abdullah Gül. Foto: Eesti suursaatkond Ankaras
Dirigeeris Tõnu Kaljuste, laulsid Filharmoonia kammerkoor ja Vox Clamantis ning mängis Borusani Filharmoonia orkester. Kohal viibisid ka patriarh Bartholomeus, Eesti president Toomas Hendrik Ilves ja Türgi president Abdullah Gül.
23.–24.10.2014
Türgi Vabariigi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ametlik visiit Eesti Vabariiki President Recep Tayyip Erdoğan ja president Toomas Hendrik Ilves aukompanii ees Kadriorus. Foto: välisministeeriumi arhiiv
President Erdoğan kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, Riigikogu esimehe Eiki Nestori ja välisminister Urmas Paetiga, külastas NATO küberkaitsekeskust ning e-Eesti esitluskeskust.
Kevad 2018
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul korraldas Eesti suursaatkond Ankaras näituse Türgi ja Eesti suhete ajaloost viimase sajandi jooksul Lähis-Ida Tehnikaülikooli kultuurikeskuses avatud näituse plakat. Foto: Eesti suursaatkond Ankaras
Näitus oli üleval Ankaras Lähis-Ida Tehnikaülikooli kultuurikeskuses, Istanbulis Bilgi Ülikoolis ja Bursas Uludaği Ülikoolis.
17.08.2022
Türgi Vabariigi suursaadik Eestis Başak Türkoğlu andis üle oma volikirja president Alar Karisele Türgi suursaadik Başak Türkoğlu volikirja esitamas. Foto: Presidendi Kantselei
6.02.2023
Türgi kaguosa tabasid võimsad ja ohvriterohked maavärinad, mis põhjustasid piirkonnas ulatuslikke kahjustusi ja tõid kaasa kümneid tuhandeid hukkunuid. Eesti otsustas kohe saata appi 35-liikmelise varingupäästemeeskonna. EST-USAR kiireloomulistel päästetöödel Hatay provintsis. Foto: USAR meeskond
01.08.2023
Eesti suursaadikuks Türgi Vabariigis sai Väino Reinart, kes andis volikirja üle president Recep Tayyip Erdoğanile 07.09.2023 Eesti suursaadik Väino Reinart volikirja esitamas. Foto: välisministeerium
30.10.2023
Türgi Vabariigi 100. aastapäeva puhul korraldas Türgi saatkond Tallinnas kontsert-vastuvõtu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Türgi suursaadik Başak Türkoğlu kontsert-vastuvõtul koos saate „Eesti otsib superstaari“ 2023. aasta võitja Ant Nurhaniga. Foto: Türgi saatkond Tallinnas