Ankara

Eesti ja Türgi vahelised majandussuhted on head ning arenevad stabiilselt. Eesti ärimehi huvitavad võimalused, mida pakub Türgi suurus, geograafiline asend ning elav majanduskeskkond. Türgi ärimehed on avastanud enda jaoks Eesti innovaatilise majanduskeskkonna, infotehnoloogiaalase võimekuse ning soodsad tingimused idufirmade loomiseks.

Türgis on populaarne Eesti e-residentsuse programm: juba 1160 Türgi kodanikku on Eesti e-residendid ning 270 neist on asutanud Eestis oma ettevõtte.

Kaubavahetus

Oluliselt aktiviseeris kahe riigi kaubavahetust Eesti ühinemine Euroopa Liiduga: ajavahemikul 2004–2008 kasvas eksport Türki viis korda. 2009. aastal mõjutas üleilmne majanduskriis ka kaubavahetust Türgiga, mil nii ekspordi kui ka impordi mahud oluliselt kahanesid. Aastail 2010-2013 kaubandusmahud aga kasvasid taas. Alates 2004. aastast on Eesti kaubelnud Türgiga positiivse bilansiga.

2017.a. oli Türgi Eesti jaoks 19. kaubavahetuspartner ligi 265 miljoni euro suuruse käibega (osakaal 1%). Ekspordipartnerite seas hoiti 16. kohta ning impordipartnerite hulgas 22. kohta.

Eesti-Türgi kaubavahetus 2012-2017  (mln eurot)

Eksport Türki

Eesti eksport kasvas pärast mõningast langust (2015) 2016. aastal üle 20%. Kasv (+44%) jätkus ka 2017, mil ekspordimaht ulatus ligi 172 miljoni euroni. Kaubagruppidest vedasid ekspordi kasvu eelkõige metallid ja metalltooted ning masinad ja seadmed. Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis on samuti kasvanud, kui 2013. a oli see 67%, siis järgnevatel aastatel keskmiselt 82%.

Türki eksporditakse peamiselt metalle ja metallitooteid (osakaal ekspordis Türki oli 2017. a 73%). Peamised tooted on malmi- ja terasejäätmed ja jäägid ning survetöötlemata plii. Ekspordiartiklite hulgas teisel kohal olid masinad ja seadmed (trafod, staatilised muundurid ja induktiivpoolid) (11%). Veel eksporditakse väärismetalle (väärismetallide jäätmed ja jäägid, kuld, 7%), keemiatooteid (3%) ning loomseid tooteid (elusveised, 2%).

Import Türgist

Impordi suurenemist aastatel 2016 kuni 2017 mõjutas Tallinna Sadama parvlaevade ost, seetõttu olid peamised impordiartiklid transpordivahendid (43% impordist). Lisaks parvlaevadele toodi sisse mootorsõidukeid kaubaveoks ja nende osi ning sõiduautosid. Teiseks suurimaks impordiartikliks olid tekstiiltooted (kasutatud rõivad, puuvill, erikangad, voodipesu, 22%). Veel tuuakse Türgist sisse metalle ja metalltooted (9%) ning masinaid ja seadmeid (9%).

Otseinvesteeringud

Eesti Panga andmetel oli 2017. aasta lõpuks Türgist Eestisse tulnud otseinvesteeringute maht 8,2 miljonit eurot (aastane kasv 0,4 miljonit eurot). Investeeritud on mitmetesse erinevatesse sektoritesse: veevarustus ja kanalisatsioon, hulgi- ja jaekaubandus, veondus ja laondus, majutus ja toitlustus, info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kinnisvara, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, haldus- ja abitegevus ning haridus. Äriregistri andmetel oli 2017. aasta maiks Eestis registreeritud 89 Türgi osalusega äriühingut.

2018. aastal sai Eesti parima välisinvestori auhinna Gaziantepi ettevõte Akinal Sentetik Tekstil. Ettevõte rajas Nehatu tootmisparki 40 töötajaga ettevõtte Aston Synthetics OÜ, mis toodab sünteetilist kangast.

Eesti otseinvesteeringud Türki olid  2017. aasta lõpuks  2,3 miljonit eurot (investeeringud Türki on mõnevõrra vähenenud, aastane langus 94 tuhat eurot). Investeeritud on hulgi- ja jaekaubandusse, info ja side sektorisse ning kinnisvarasse.

Turism

Aastatel 2014-2015 ööbis Eesti majutusasutustes keskmiselt 6500 Türgi turisti aastas. 2016. a. huvi Eesti vastu mõnevõrra kasvas ja aasta jooksul ööbis majutusasutustes ligi 7000 turisti. 2017. aastal kasvas number veelgi ja jõudis 7500 turistini. Lisaks Tallinnale olid populaarsemad sihtkohad Tartumaa, Pärnumaa ja Ida-Virumaa.

11. juunil 2013 avas Türgi rahvuslik lennukompanii Turkish Airlines Tallinna-Istanbuli lennuliini.