Türgi tunnustas Eesti Vabariiki 23. jaanuaril 1924. aastal. Enne Teist maailmasõda oli Türgi suursaadikuks Eestis Nuri Batu, kes esitas oma volikirjad 19. septembril 1935. Tol ajal oli resideerivaid suursaadikuid Tallinnas üheksa ja Türgil oli üldse maailmas 20 saatkonda.
Türgi ei ole kunagi tunnustanud nõukogude anneksiooni Eestis. Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati pärast Eesti iseseisvuse taastamist 23. oktoobril 1991 ning järgmisel aastal akrediteeris Türgi Eestisse taas suursaadiku, kes resideeris Vilniuses. 1. oktoobril 2001 avas Türgi oma suursaatkonna Tallinnas. Sestsaadik on Türgit Eestis esindanud suursaadikud Ömer Altuğ, Fatma Şule Soysal, Ayşenur Alpaslan, Ahmet Ülker, Hayriye Kumaşcıoğlu, Süleyman İnan Özyıldız. Praegu on Türgi suursaadik Eestis pr. Başak Türkoğlu, kes andis oma volikirjad president Karisele üle 17. augustil 2022.
Eesti esimeseks taasiseseisvumise järgseks suursaadikuks Türgis sai 1996. aastal Sven Jürgenson (resideerus Tallinnas). Veebruaris 2001 avas Eesti oma saatkonna Ankaras. Eesti suursaadikud Türgis on olnud Märt Volmer, Aivo Orav, Miko Haljas, Marin Mõttus ja Annely Kolk. Alates 1. augustist 2023 on Eesti suursaadikuks Türgis Väino Reinart.
Äri- ja kultuurikoostööd edendavad ning Eesti kodanike muresid lahendavad Türgis viis aukonsulit: Tuncay Özilhan Istanbulis, Ethem Okudur Antalyas, Barış Kaya Bursas, Zeyyat Kafkas Trabzonis ning Nebil Taşçı Mersinis.
Eesti – Türgi parlamendirühma Riigikogus juhib Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) ning Türgi – Eesti sõprusrühma Türgi Rahvusassamblees valitsuspartei AKP parlamendisaadik hr Yusuf Ziya Yılmaz (Õigluse ja Arengu Partei).
Eesti – Türgi suhted on sõbralikud ja arenevad stabiilselt, millest annab tunnistust tihe visiitide ja konsultatsioonide graafik. 2010. aastal külastas Türgit president Toomas Hendrik Ilves, lisaks omavahelisele kohtumisele viibisid mõlemad riigipead Istanbulis Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ maailma esmaettekandel. President Recep Tayyip Erdoğan viibis Eestis visiidil 2014. aastal. Ministri tasemel visiite on enamasti mitu korda aastas.
Eesti ja Türgi teevad koostööd ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Mõlemad riigid on liitlased NATOs ja Türgi oli esimene NATO lõunatiiva riikidest, kes osales Balti õhuturbemissioonis (2006).
Üha tihenevad kahe riigi majanduskontaktid ning ärimeeste huvi vastastikku kasuliku koostöö vastu on suur. Heaks näiteks sellest on fakt, et Gaziantepi ettevõte Akinal Sentetik Tekstil sai 2018. aastal Eesti parima välisinvestori auhinna.