Välisminister Margus Tsahkna ütles 14. ja 15. mail Türgis Antalyas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel, et sel nädalal aset leidnud juhtum, kus Venemaa Föderatsiooni hävitaja rikkus varilaevastiku tankeri kaitsmiseks Eesti õhuruumi, on ehe näide sellest, kui tõsist ohtu Venemaa kogu NATO-le kujutab.
„13. mai õhtul kasutas Eesti õigust kontrollida oma majandusvööndit läbivat lipuriigita ja kindlustuseta varilaevastiku alust Argent/Jaguar, mis on kantud Ühendkuningriigi sanktsiooninimekirja,“ ütles Tsahkna. „Venemaa vastas sellele ohtlikult agressiivselt, saates varilaevastikku kuuluvat tankerit hävitajaga, mis rikkus seejuures Eesti õhuruumi. See juhtum on järjekordne tõestus, et Venemaa kujutab endast tõsist ohtu mitte üksnes oma sõjategevusega Ukrainas, vaid palju laiemalt.“
Välisministri sõnul on sellest lähtuvalt liitlaste heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine võtmetähtsusega.
„NATO juunikuisel tippkohtumisel Haagis tuleb kokku leppida uues ja ambitsioonikas kaitsekulutuste sihttasemes, sest vaid suuremate investeeringutega kaitsevaldkonda on liitlastel võimalik täita senised võimelüngad ja heidutada endast kogu alliansi jaoks ohtu kujutavat Venemaad,“ ütles Tsahkna ja lisas, et Eesti näitab eeskuju oma kaitsekulutustega, mis tõusevad juba järgmisel aastal 5,4%-ni SKP-st.
Heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise kõrval arutati Türgis ka Põhja-Ameerika ja Euroopa liitlaste omavahelise koostöö jätkuvat tugevdamist ning Ukraina toetamist.
„Venemaa pole nõustunud ei vaherahu ega otseläbirääkimistega Ukraina presidendiga, vaid jätkanud jõhkrate rünnakute ja venitamistaktikaga. Venemaa jätkab agressioonikursil, sest loodab endiselt saavutada oma eesmärke, milleks on Ukraina hävitamine ja Euroopa julgeolekuarhitektuuri ümberkorraldamine,“ sõnas Tsahkna. „Venemaad tuleb sanktsioonide tugevdamise abil survestada nendest eesmärkidest loobuma ja sõda lõpetama.“
